Home Opinion World Pangolin Day 2024

World Pangolin Day 2024

by Correspondent

World Pangolin Day is annually observed on the third Saturday of February; this year, it falls on February 17.

The day’s objectives are to recommit international non-governmental organizations to the fight against the global capture of pangolins in Africa and Asia, in addition to promoting pangolin awareness.

Inkakha (Pangolin) yinyamazana elenhloni engabonabonakaliyo kodwa idume ngesizatho esisodwa: Yinyamazana ezingelwa ngokungekho emthethweni ukudlula zonke ezinye inyamazana emhlabeni.

Inyamazana leyi izingelwa ngoba amaxolo ayo asetshenziswa ukwenza imithi yesintu kwele China njalo inyama yayo ithandwa ngabantu abanothileyo abayithenga ngentengo ephezulu khonale kwele China lamanye amazwe ase Asia.

Kulemihlobo eyisitshiyangalombili yeNkakha, emine itholakala khonale kwelase Asia. Le imihlobo isifakwe ku stage okuthwa ‘Critically Endangered’, okutsho ukuthi inani lalezinyamazana selinciphe okudluleleyo.

Kwelase Africa kulemihlobo emine, njalo layo ngenxa yokuzingelwa okungekho emthethweni, isifakwe ku stage sokuthi ‘Vulnerable’, okutshengisa ukuthi layo inani lakhona selinciphile.

Yonke imhlobo yeNkakha ibhekane lokuphunguka kwenani okwenza amazwe angu 186 ayingxenye logatsha okuthwa yi Convention on International Trade in Endangered Species (CITES), bavota ukuthi kumiswe ukuthengiselana inkakha.

Okweminyaka eminengi, imihlobo yenkakha yiyo ebizingelwa ngokungekho emthethweni kungoba yikho lapho okule demand khona yamaxolo ayo, kodwa ngenxa yokuthi sebazingela baphosa bakuqeda kwelase Asia, abazingeli abangekho emthethweni sebekhangele kwelase Africa.

Ngamahlandla amabili ngeviki elilodwa ngo April 2019, ilizwe lase Singapore labamba inqwaba yamaxolo enkakha, eyakuqala ilesisindo esiyi 14.2 ton eyesibili ilesisindo esiyi 14 ton, zivelela kwelase Nigeria. Lesi kwakuyisikhathi sokuqala ukubanjwa amaxolo eNkakha alesisindo esingako.

Inkakha yinyamazana ehamba yodwa njalo ithanda iukuhambahamba ebusuku emnyameni, inengi lemihlobo yeNkakha lihamba phansi kube sokusiba khona eminye embalwa eyenelisa ukugada lezihlahla.

Inkakha ilmlomo omude lolimi olunamathelayo olude, ulimi lolu ibamba ngalo ubunyonyo lamagenga ezidulini, okuyikudla kwayo, ibuya njalo ibelenyawo zaphambili ezilenzipho ezinde eyizo ezisebenzisa ukugebha iziduli.

Sinye nje iskhathi lapho ongathola khona inkakha zihlala zihamba zimbili, ngeskhathi sokuzala lokukhulisa umntwana wazo.
Ezinye ezinduna zilakho ukutshiya ensikazi ikhulisa umntwana iyodwa. Umntwana uzalwa elamaxolo abuthakathaka, kodwa ayaqina nko ngemva kwensuku ezimbili izelwe, njalo kuyanamathela emsileni kanina kuze kufike inyanga ezintathu lakho sokuzihambela.

Ngemva kweminyaka emibili izelwe, iNkakha isisenelisa ukuthi idinge omunye wayo layo iqale eyayo imuli.

Source: National Geographic Education

You may also like

Leave a Comment